lauantai 30. lokakuuta 2010

Čuovžabullát



Guollebullát šaddet njálgát ja hui vielgadat. Dárbašat seamma go čuovžagáhkus. Dáiggi galgá ráhkadit seammaláhkai go čuovžagáhkuin.

Dán háve ráhkat jorba bulláid, maid vuoššat vehá sáltestuvvon čážis. Go čuovžabullát leat giksan ja liepma čoskon, de sáhttá guollebulláid galmmihit oktan liemain.

Sáhttá ráhkadit maid mearraguliin divssus, stáinniris ja sáiddis.

Diksu = su. kolja, no. hyse
Sáidi = su. seiti, no. sei
Stáinnir = su. monni, no. steinbit

Dát bagadus gávdno FIERBMUN Árbevirolaš barggut mánáidgárddis -girjjis (s. 45), man Laila Aleksandersen Nutti lea doaimmahan. Doppe leat namman guolleguhppárat, man leaba Ulf ja Audhild rávven.

Čuovžagáhkut



Čuovžafileaid ferte doidit galbma čázis, dasto čoaskásis golgadit čázi eret, nuppi beaivái.

Dárbašat

2 kg filea čuovža (maid hávga, sáhttá vuskona seaguhit maid)
2 ghp moni
1 lávki
2½ sb* sálttit
1 tb* muskohttaniehti
½ tb vilges bihpporiid
5 sb čomil buđetjáffuid
5-8 dl čielga mielkki

sb = stuorrabaste
tb teadjabaste

Bagadus

1. Ferdne 2 kg filea biergoferdnenmášenin.
2. Čuohpat lávkki ja coggal bihtáid ferdnejuvvon dáigái.
3. Seagut dáigái sálttiid ja buđetjáffuid.
4. Ferdne dáid oktii vel.
5. Bija dáiggi gievkkanmášenii.
6. Lasit dáigái moniid, bihpporiid ja muskohttaniehti.
7. Njoara mielkki várrogasat dađi mielde go mášiidna sehkke dáiggi. Divtte mášenena sehkket dáiggi ovdalgo fas njoarat mielkki.
8. Go dáigi lea muttát, de steike guollegáhkuid vuojas dahje oljjus. Steike vuos ovtta gáhku máisttašeapmái. Jos dáigi lea menddo njárbat, de gáhkut moallanit. Jos dáigi lea menddo suohkat, šaddet garra gáhkut.

Jos lea čuovža, de dárbbašat olu mielkki.
Jos lea hávga, de it dárbbaš nu olu mielkki.

Sáhttá ráhkadit maid mearraguliin divssus, stáinniris ja sáiddis.

Diksu = su. kolja, no. hyse
Sáidi = su. seiti, no. sei
Stáinnir = su. monni, no. steinbit

Dát bagadus gávdno FIERBMUN Árbevirolaš barggut mánáidgárddis -girjjis (s. 44), man Laila Aleksandersen Nutti lea doaimmahan.

maanantai 18. lokakuuta 2010

Gáiccavuostápizza




Pizzavuođđu
6-12 bihttá

3 dl čázi
1½ teadjabaste (tb) (sullii 6 g) jáffojeasta
sullii 7 dl nisojáffut dahje 5 dl nisojáffut ja 2 dl spelttijáffut
½ tl sáltti
1½ borranbaste (bnb) olju

Deavdda
1 brk (150 g) marinerejuvvon, eanaartisohkaváimmus olljus
1 skáhppu (250 g) muorjetomáhtat (kirsikkatomaatteja)
Vuđđui
2 brk (á 150 g) dibma gáiccavuosttá
2 bnb njárbes honnet
1 tb sináhpa

Lassin pizza ala
1 smávva rukseslávki
2 bnb sitronsákta
vehá sohkkariid
½ varás basilika dahje rucola miela mielde
(sullii 50 g suovustuvvon ja fiidnát cáhppojuvvon parmabierggu

Daga ná

1. Ráhkat dáiggi. Ligge čázi 42 gráđii.

2. Sehkke jáffojeastta ja sálttiid jáffuide ja leike dan vehážiid mielde čáhcái. Lasit ollju.

3. Duhppe dáiggi álbmaláhkai, govčča dáiggi liinnin ja badjánahte lieggasis duppalsturrosažžan.

4. Ráhkat deavdaga. Čuohpa garrejuvvon rukseslávkki asehaš rieggán ja bija rieggáid lihttái oktan sitronsávttain. Lasit vehá sohkara ja loktes doaresbeallái.

5. Sehkke gáiccavuosttá, njárbes honnega ja sináhpa oktii nu, ahte dan lea álki lebbet. Lebbe dan pizzavuođu ala.

6. Čuohpa bassojuvvon tomáhtaid ja goikejuvvon eanaartisohkaid. Lebbe dássidit pizzavuođu ala. Čuohpa suovastuvvon parmabierggu bihttáide ja botkal pizza ala.

7. Duhppe dáiggis bures ja divtte badjánit nuppe have juos hálidat. Dalle pizzavuođđu badjána eanet.

8. Lebbe dáiggi beavdde alde vuodjabáhpár ala ja deattaš spelle ala asehaččat. Lokte dáiggi oktan báhpárin spelle ala.

9. Lasit deavdaga ja steikke 250 gráđas gasku oapmana 15-20 minuvtta, dahje dassážii go dáigi lea giksan ja ravddat leat ruškkodan.

10. Lokte giksan pizza oapmanis ja lasit goikejuvvon lávkerieggáid ja varás basilika/rucola. Čuohpa bihtáid ja fála.